ESMAABI PÕHISKURSUS

Kursuse info

Kursuse eesmärk on arendada esmaabialaseid teadmisi ja oskusi erakorralises seisundis ja/või traumaga kannatanu  abistamisel.

Kursuse maht 16 ak/t ehk kaks õppepäeva.

Kursuse maht jaotub 8 ak/t teooriat ning 8 ak/t praktikat.

Gruppi suurus: 10-20 inimest

Kellele

Kursus sobib mootorsõidukijuhtidele, ettevõttes esmaabiandjatele, relvaloa taotlejatele, lasteaiakasvatajatele/hoidjatele/õpetajatele, sportlastele.

 KOOLITUS ON ÜLES EHITATUD ARVESTADES SIHTGRUPI TEGEVUSVALDKONDA

Koolituste ajakava

9.00-10.30 loeng

10.30-10.40 paus

10.40-12.10 loeng

12.10- 13.00 Lõuna

13.00-14.30 loeng

14.30-14.40 paus

14.40- 16.10 Loeng

Tähelepanu! Ajakava võib varieeruda sõltuvalt koolituse algus- ja lõpuajast.

Mida õpime

Teoorias käsitlevad teemad:

• esmaabi olemus, eetilised ja juriidilised aspektid esmaabi osutamisel;
• esmaabikomplekti kasutamine;
• välitingimustes abiandmise iseärasused;
• õnnetusolukorra hindamine, õnnetuse olukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek), ohu hindamine ja hädaabi kutsumine;
• kannatanu seisundi hindamine;
• kiirabi saabumiseni kannatanute esmaabi andmise taktika ja seisundi halvenemise ennetamise meetmete rakendamine;
• esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine;
• võõrkeha eemaldamine hingamisteedest;
• elustamine (täiskasvanu, laps, uppunu);
• peatrauma käsitlemine;
• kaela ja seljatrauma käsitlemine;
• rindkere trauma käsitlemine;
• kõhu ja vaagna vigastused;
• luumurrud (lahtised, kinnised), ohud, fikseerimise võimalused;
• liigeste vigastused (nikastus, nihestus) ohud, fikseerimise võimalused;
• erinevate kehaosade põrutused ja muljumised;
• verejooksud (sisemine, välimine), verejooksu peatamise võtted;
• meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
• silma vigastuse käsitlemine;
• alajahtumine, ülekuumenemine;
• põletused (termilised, keemilised);
• mürgistuse, söövituse käsitlemine;
• külma- ja kuumakahjustused;
• äkkhaigestumised – palavik, langetõbi, suhkurtõbi, südameinfarkt, insult, minestamine, astmahoog, allergia/anafülaktiline šokk;
• ussi- ja putukahammustused.

NB! KÕIK TEOORIAS LÄBITUD TEEMAD MÄNGITAKSE LÄBI SIMULATSIOONI ÜLESANNETENA.

Õppekava

Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja. Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 132. 16-tunnine esmaabi koolitus on ette nähtud EV Sotsiaalministeeriumi määrusega nr 50 (22.11.2018) .

“Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“. Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel.

EV Sotsiaalministeeriumi määrus nr 61 (24.09.2010) “Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” sätestab, et lasteasutuse pedagoogidel ja õpetajaid abistavatel töötajatel peavad olema oskused anda lastele esmast abi.

Õppeväljundid

• Omab süsteemset ülevaadet esmaabi osutamise põhimõtetest;
• Oskab sündmuskohal hinnata ja tagada ohutust endale ning kannatanule
• Oskab teostada kannatanu seisundi hindamist
• Oskab rakendada asjakohaseid ja ohutuid esmaabi võtteid vigastuste/erakorralises situatsioonis kannatanu abistamisel
• Oskab kasutada seisundile vastavaid vajalike esmaabi vahendeid
• Oskab läbi viia elustamist lapsele ja täiskasvanutele (võimalusel kasutades AED elustamisseadet)

Õppemeetodid

• Loeng
• Demonstratsioon
• Vestlus
• Küsitlus
• Arutelu
• Probleemlahendus

Koolituse teemad ja sisu

Teooria

Teemad:

• Õnnetuskoha ülevaatus; õnnetusolukorras tegutsemine. Välitingimustes abiandmise iseärasused. Vajalike ohutusvahendite kasutamine. Paanikaga toimetulek.
• Kiirabi kutsumine. Kiirabi saabumiseni kannatanute esmaabi andmise taktika ja seisundi halvenemise ennetamise meetmete rakendamine
• Esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine;
• Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest;
• Elustamine (täiskasvanu, laps, uppunu); AED kasutamine;
• Pea- ja ajutrauma; Rindkerevigastused;;
• Kõhutraumad, vaagnavigastus; lülisambavigastus;
• Luumurrud (kinnised, lahtised), luumurdudega kaasnevad ohud, fikseerimise võimalused ja reeglid, lahastamisega seotud ohud ;
• Liigeste vigastused (nikastus, nihestus) ohud, fikseerimise võimalused
• Erinevate kehaosade põrutused ja muljumised
• Sisemised ja välised verejooksud; Välise verejooksu peatamise võtted;
• Haavade sidumise võtted ja reeglid; Sideme ja kolmnurkrätiku kasutamine;
• Meditsiinilise šoki liigid ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
• Esmaabi äkilise haigestumise korral palavik, paanika häire, hingamishäire, astma ägenemine, kõhuvalu, peavalu, seljavalu
• Eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (minestus, teadvuseta kannatanu abistamine, epilepsiahoog (langetõbi), diabeet, diabeetiline kooma (suhkurtõbi), südameinfarkt, insult, astmahoog, allergia/anafülaktiline šokk)
• Sünnitaja abistamine enne kiirabi saabumist
• Silma vigastuse käsitlemine
• Põletused (termilised, keemilised); Mürgistused, söövitused, elektrilöök
• Esmaabi termiliste kahjustuse korral (alajahtumine, ülekuumenemine; külmumine);
• Esmaabi puugi, herilase või ussi hammustusel
• Esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal ja välitingimustes

Praktika

Teemad:

• Esmaabi tarvikud, esmaabi komplekt
• Ohutuskomplekt
• kannatanu esmane ja teisene läbivaatus;
• elustamine (imik, laps, täiskasvanu); AED kasutamine;
• pea ja kaela fikseerimine seljatrauma korral
• vabade hingamisteede tagamine teadvuste kannatanule; stabiilne külgasend;
• verejooksu peatamise võtted (sidumised, kolmnurkrätiku kasutamine, pöörsulgur žgutti kasutamine;
• šokiseisundis kannatanu abistamine;
• võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
• esmaabi võtteid lahtise rindkere ja kõhu traumaga kannatanule
• luumurru ja liigese fikseerimine
• esmaabi võtteid puugi eemaldamiseks
• esmaabi herilase, ussi hammustuse korral
• Sünnitaja abistamine enne kiirabi saabumist

Hindamine

Hindamismeetod on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud).

Teoreetiliste teadmiste hindamiseks on kirjalik valikvastusega test. Vastuste variantidest on üks õige. Iga vastus annab 1p. Test on positiivselt sooritatud, kui kõikidest küsimustest õigesti vastatud on 90%.

Praktiliste oskuste hindamine toimub praktika tunni lõpus. Praktiliste oskuste arvestus moodustub kahest osast.

Esimene osa on elustamise demonstreerimine kus hinnatakse elustamise läbiviimist mulaažil, meeskonnatöö juhtimist  ja AED elustamise seade kasutamise oskusi. Demonstreeritud oskusi hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine  mitteeristav (arvestatud/mitte arvestatud)

Teine osa on trauma või erakorralise seisundis kannatanu käsitlemise demonstratsioon mulaažil või kaasõpilase kaasamisel. Demonstreeritud oskusi hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine  mitteeristav (arvestatud/mitte arvestatud).

Koondarvestus moodustub teoreetilise ning praktiliste oskuste positiivsete soorituste alusel. 

Koolituse lõpetamine

Kursuse viimasel päeval väljastatakse tunnistus, mis kehtib kolm aastat. Tunnistus on kehtiv Politsei- ja Piirivalveametis, Transpordiametis, tööinspektsioonis jt asutustes. Tunnistus kehtib kolm aastat.  Tunnistuse kehtivuse lõpus tuleb läbida ühepäevane täiendkoolitus mahuga 8 ak/t